Või pikad.

Hellõu.
Eile oli väga "geil" õhtu. Kes ei tea, siis geil on üks tore sõna, mis sobib igas olukorras, kui on tore olla või keegi või miski on äge.

Käisin koolikaaslastega Schauspilebaris. Põhimõtteliselt oli tegemist eelregistreerimisgea vabalavaga, aga üks spontaanne etteaste oli ka. Läksime üldse sellepärast, et ühe siinse kursaõe noormees esines ka. Oli kusjuures üks parmemaid sel õhtul -  väga geil.
Algas kõik juba kell kuus. Loomulikult õnnestus mul alustsuks trammiga vales suunas sõita kaks peatust. Pole hullu - kobisin maha ja kolistasin tagasi. Igatahes seisime kõigepealt järjekorras - umbestäpselt tund aega -  et üldse pileteid saada. Sihuke süsteem. Kell kuus saime igaüks siis endale pileti osta ja kohvitasime siis poole üheksani, kui hakati inimesi sisse laskma. Aga mitte niisama, pidime ikka veel fuajees ootama. Mõttetu jamamine, sest kokkuvõttes oli saalis ikkagi vaba ruumi ja kõik oleks võinud ka normaalsüsteemiga endale piletid osta. Ju neile siis meeldib organiseerida siin.
Kell üheksa hakkas asi pihta väga piinliku lauluetteastega korraldajate poolt, põhimõtteliselt mingi noorte teatriring või nii.
Ja siis tulid kolmes blokis need päris etteasted, ajalimiit 10 minutit. Oli üks mees, kes žongleeris ja rääkis nalju ja päris palju lauljaid, üks šveitslane, kes tegi šveitslaste üle nalja ja teki liputrikke, üks üüberemotsionaalne tantsupoiss päris piinliku etteastega. Ja spontaanne etteaste oli üks tüdruk, kes improviseeris Muse´i järgi. Polnud paha, aga natuke igav. Olla muiud näitlemist õppinud, aga liikus päris hästi.
Ja kui etteasted läbi said tuli pidu ka. Väga tore muusika oli, millele sai kaasa üürata ja lõbusasti tantsida. Tutvusin oma esimeste mittekooli austerlastega, väga tore seltskond, loodan nendega veel midagi ette võtta.

Ja see üritus toimub kord kuus, niiet loodan sinna veel vähemalt kaks korda jõuda. Ma ei tea, mis nad detsembris teevad, siis on ju need muud asjad. Päkapikud ja värgid.

Ahjaa, üritasin kooliõdedelt uurida, et mis tähtpäevi austerlased tahistavad ja nii, aga tuleb välja, et suurt midagi. Olin siis päris uhke oma jaanipäeva ja volbriöö ja laulupeo ja vabariigi aastapäevadega. Nende jutust jäi mulje, et ainult uusaasta ja jõulud ja lihavõtted on sellised tähtsamad tegemised. votnii.