Täna oli sihuke päev, et käisn natuke koolis ja siis käisin vaaterattaga sõitmas.

Ratas oli selline. Suur Viini sümbol ja üle saja aasta vana. II sõja ajal sai küll kõvasti kannatada, aga nad olid süün üldse käbedad kõike üles ehitama ja nii ka Riesenradiga. 1889 vist oli ehitamisaasta. Prater, kus see asub on juba vist kolm sajandit olnud väga peen ja armastatud vabaajaala. (ma ei tea, kas see on sõna) Praegu on seal pisike lõbustuspark, eemal on natuke metsa ka, aga sinna ma ei jõudnud. Tundus igatahes, et ümbruse on asustanud pigem mitte austriakeelsed inimesed. Üleüldse on siin üsna kirju seltskond. Minu linnaosas on vist küll kõiki muidu inimesi rohkem, kui etnilisi austerlasi. 

Pühapäeval käisin Belvederi pargis ka jalutamas. seal oli sihuke peenar. Laiemalt tuntud ka kui emme Külli tootsipeenar. Väga kodune värk. Muuseumisse seekord ei läinud, sest ilm oli ilus, aga jõuab. Ma loodan. 

Seda ka, et vaaterattale ostasin kohe kombopileti Doonautorni. Ehk siis kaks koos oli odavam. Ja kõrged kohad mulle meeldivad. Lähen sinna ka. 

Mis veel. Kool. 

Üldiselt nüüd juba on tunnid ja see on tore. Tase on muidugi see, millest kõik (eem viljandlased) teada tahavad. On nagu ka. Ühelt poolt. Teisalt nagu ei ole üldse. Tundub, et õppejõud on küll kõik väga adekvaatsed ja teavad millest nad räägivad. Aga kuidagi natuke liiga ninnunännu on vahepeal. Et ei teki sellist piiri-peal-pean-rämedalt-pingutama tunnet. Samas saab rahulikult võtta ja paremini aru, mida ma siis ikkagi kuidas teen, millest meil jälle puudus on. Kõigis tehnikatundides pole samas ikka veel käinud, vb mõni õppejõud on tempokam.

Ma vaatan, et need jutud ei ole mul eriti lühikesed ühti. 

Ja täna sõin hiiglahead gelato jäätist ka. See on ikka täiesti uskumatu, kui rõõmsaks võivad banaani-, tiramisu- ja mustikajäätis teha. Muide, kui PEAmiselt turistitänavalt naaatukene kõrvale pöörata saab juba palju odavamalt jäätist.

Kuna tõusen suht regulaarselt kell seitse siis tuleb umbes praegu (kellpoolneli) hirmus suur uni. Samas kui nüüd magama minna, siis õhtul ei ole enam suurt midagi teha, sest kõik muuseumid ja poed pannakse kell kuus kinni ja aitab küll teile. Ametnikeraiskadest ma üldse ei räägi. Nemad saavad kell kolm koju.

Kuigi. Täna on neljapäev, mõned muuseumid on pöörased ja on kaheksani lahti.