Otsagi sai

... nagu meie peres öeldakse.

Sellise üllatuse kraamis kursakaaslane kotiõhjast välja, kui juba võrdlemisi hädine Kaie end ikka oli viimaseks koolipäevaks kooli lohistanud. Oli väga meeleolukas ja sai palju kallistusi ja vähem ja rohkem alusetuid külastamislubadusi.

Ja siis käisin veel väiksel õhtuistumisel reedel erasmus-sõpradega, mis oli ka nunnu.
Nüüd olen natuke ära väsinud. Kuna ma terve selle siin oldud aja jooksul päris haigeks ei jäänudki, siis nüüd on ju tagumine aeg. Oleks siis, et pakiks, kui kuhugi minna ei saa, aga kahjuks valitseb siin veel (üsna korrastatud) segadus.
Aga olen kaval ja kutsun kõiki külla, sest sinna tuule kätte litutama ei tahaks tõesti enam minna.

Muidu sain endale viimaseks kolmeks päevaks uue kaasüürilise, väikese nunnu itaalia neiu, kes lubas mulle täna pastat teha ja puha.

Nii ta siis läheb. Prindin nüüd lennupileti välja ja katsun oma kaosesse veel vähe korda tekitada, sest varsti tulebki esimene külaline :D