Noppeid.

Tornis käisin.

Kohvikus kohe mitu korda.

Olin turist suure hoolega.

Piff olen muide loomu poolest.

Teel kohtasin toredaid inimesi

Mõned neist olid metallist. Muidu vaadake, mul on juuksed. Ja see on Bratisalvas.

Jaani meistritöö Bratislavas.

Kuidas ma ei osanud konservi avada. Pärast issi õpetas, kui Liinale kilusid avasin ei olnudki enam piinlik.



Vahepeal olid jõulud. Siis sai lisaks sellele naljale veel palju nalja.



Garderoobides on kõik alati maru normaalsed.  Need koduloomad muidu võtaks voodi alla elama küll.



Tegin kunsti. Tassisin pidupuhuks lausa lilled koju.


See peaks tähendama, et saalid on neil suured. Aga kunsti tuleb meie omadest rohkem. Hoolimata sellest, et õppejõud nii mõnigi kord tundi ei jõudnudki ja ma saan palju nalja teha tundide sisukuse teemal., siis üht ja teist ma ikka õppisin. 

Lõpetuseks peaks äkki midagi maru põhjapanevat ütlema. Igatahes tänan tähelepanu eest ja järgmise korrani. Ja siinkohal tänuavaldused kõigile, kes läbi interneti- ja tigupostiavaruste ikka lähedal olid. 

Kuna Liina praegu lendab, (või passib Pariisi lennujaamas) siis erilised tähelepanuavaladused sulle, et sa alla ei kukuks. 

Hallo, Viljandi.