Eile öösel jõudis Tobias, kelle toas ma praegu elan, natukeseks siia. Esteks oli muidugi kummaline, kui keegi kell 12 ukse taga kolistama hakkas, aga votsiis. Ja jõudsime veel kiirelt juttugi puhuda ja rõõmustasin, et oh, tema on ikka toredam, kui need põhitüübid mul siin. Aga tuli temagi täna koju ja hakkas sedasama mängu mängima. Palju õnne.
Praegu istuvad siis üks oma toas ja Tobias elutoas, mängivad oma mängu ja Franzi tüdruksõber, kes sel nädalal siin on, igavleb niisama nukralt.
Ega ma ise muidugi parem ei ole, kraamisin niisama ringi ja vaatasin ETVd ja ei teinud ka midagi eriit produktiivset, eksole. Igal omad lõbud ikka.
Homme kooli ei ole, on väike eeskava ja jõulusööming, väga tervitatav värk. Võiks siis täna miskit sotsiaalset teha, aga pooled ei viitsi ja teised pooled on kuidagi kättesaamatud.
Eile käisin sellises keskmise elutoa suuruses jazziklubis, kuhu oli terve bigbänd sisse topitud. Väga mõnus, see on see sama koht, kus me sünnipäeval ka käisime, põhipeerud hakkavad juba tuttavaks saama. Aga jazz veel eriti ei meeldi. Noh, see va freijazz vähemalt mitte. Selline vähe organiseeritum nagu bigbändiga oli, sobib küll.
Veel on kummaline, et kui mina elan Tobiase toas ja Nikit ei ole siin, siis see on täitsa mõedamatu, et Tobias siis Niki tuppa magama läheks, ööbib sohval. Ja ise musitavad kõiki võõraid. Üleüldse austerlased, mitte need minu nohkarid spetsiifiliselt.
tuiraruiraraa ja 4. veebruaril on airbaltic mu sõber.
No comments:
Post a Comment