Sügas käes

Kõigepealt kiidan oma ägedat tädi!

Muidu kallab akna taga vihma ja esimene tund jäi sobivalt ära, sain mõnusasti saateid vaadata siin, mis oli vaja vaadata.
Eile jõudsin esimest korda Viennalele ka. Väga äge dok oli ühest Saksamaa algkoolist,  kus käivad kõik lapsed koos. Kõlab banaalselt, eksole, aga see tähendab seda, et ka puudega või muidu paljude koolide jaoks sobimatud lapsed õpivad esimesed neli klassi koos. Ilus idee ja toimiv idee. Aga film ise oli ka väga toimiv, pikalt tehtud ja leitud lapsisiksused olid vahetult ja õigesti portreteeritud.

Sellest ka, mis mind närvi ajas. Pärast filmi sai esitada küsimusi autoritele. Natuke aega oli tore, aga ühel oli pisike põngerjas tagareas, umbes selline kolmekuune, kes nõudis emme juurde. Ikka veel oli tore, tuli koos emmega sinna ette ja kõik läks kenasti edasi. Aga inimesed ei saanud aru, et võiks mingi normaalse aja piiridesse jääda. See pisike inimene väsis ära ja eks see autor/ema oleks ka hea meelega temaga juba minema läinud, aga siis hakkasid inimesed ikka veel koolisüsteemidest jahuma. Ikka veel oli kellelgi vaja midagi öelda, kuigi see ei olnud enam ammu mingi küsimus autoritele. Nõmedad lollid inimesed. Ja tegelikult oli seal keegi korraldaja ka, see ei osanud ka öelda, et vsjoo, viimane küsimus ja lähme laiali.

Aga filmikogemus oli tore. Katsun täna veel ühele jõuda