jõulud või nii

mingid toredad asjad on leidnud tee mu juurde, postkast oli juba täitsa punnis.
Panin siis küünlad ka põlema ja mandariinid on ka juba odavamad. täismäng.

Tegelt ma ühe sünnipäevakingi juba tegin endale ise.

Oluline on see 20. sajandi kunst. Ja uskuge või mitte, ma olen seda isegi lugenud siin. Saab targaks veel niimoodi. see üks on vutlar tegelt ja siis on kaks köidet.

Ja mul on tugev tunne, et vanaisa-vanaema kingivad mulle kella minu käe läbi. Sest ma olen ammu mõelnud, et võiks olla ja tunde andes on see päris vältimatult vajalik ka. vähemalt mulle. 

aga muidu jaa. gehet schon. 

Draama käib me kõrval.

Igatahes ma olen õnnelik, et ma ei  ole avangardistlike vaadetega juudi lesbikunstnik II maailmasõja ajal.

Ja muidu nägin mõne Rubensi ja ühe Murillo ja Hieronymus Boschi kohtupäeva triptüühhoni ära. Oli väga meeldiv. See viimane on ikka päris uskumatu.

Lugu sellest kuidas Kaie peol käis.
Või ei käinud ka.
Tahtsime minna sinna vabalava, noorte teatriasjale, kus ma korra käisin juba, see toimub kord kuus. Ma ei mäleta kui täpselt ma seda värki kirjeldasin eelmine kord.
Igatahes süsteem on selline, et kella seitsmest hakatakse pileteid müüma, eelmine kord olin vast nii mõni minut pärast kuut kohal.
Seekord jõudisn mina esimesena umbestäpselt kuus viisteist ja siis riburadapidi mõned neiud veel. Kell seitse hakatigi pileteid müüma, aga selleks ajaks ei olnud see saba enam mingi saba vaid suursuur summ inimesi, kes igale poole kõigile juurde olid haakunud. Täpselt siis, kui meie kord oleks olnud uksest sisse kassa juurde minna, otsustati, et nüüd on nad väljamüüdud. Erakordselt nunnu.
Olime seal siis nagu kolm hunnikut õnnetust.
Otsustasime Corina juurde sõita ja vaadata, mis siin Viinis siis veel teha annaks. Otsisime ka natuke, aga kuhugi ei jõudnud.
Jõudsime hoopis süvaanalüüsideni, mis meil kõigil kõik halvasti on selle kooliskäimisega, väga värskendav igatahes, ja lõpetasime veel igasugu muude ilmvajalike klatšijuttudega.

Pilti oleks ka teinud, aga ei teinud.

Igatahes õhtu oli kokkuvõttes väga tore, aga päris uskumatu, et siin tegelt nagu vahepeal midagi teha ei ole. Kui sa ei taha pileti eest üle viie eurtsi maksta ja kell on ka juba kaheksa, siis oled nagu natuke nõutu. ja mitte ainult mina.

nägemiseni.

Minu uus kiiver

ehk lugu sellest, kuidas ma tasuta juuksuris käisin.

Tegelt on kõik väga tore ja eks juuksed kasvavad tagasi, aga ma ei saanud aru, miks või kellele seda vaja oli. Kui ma kell kaks kohale jõudsin (kellegi koju, väga ilusasasse, aga vets sassis, kus oli ka peegel ja tool) siis ei toimunud veel midagi. Kaks juuksurmeest ja üks müügimees rääkisid pool tundi föönidest.
Ja siis kunagi hakati väga peenete nippidega mu juukseid lõikama. Aga see, kes lõikas, osaks juba ilmselgelt, ja see, kes vaatas, ei tundnud asja vastu just erilist huvi.
Noh, aga tasuta hobused ja nende suud ja. nii.

Körti kah

Lähen nii eestiks kätte siin kaugel, et ise ka ei usu. Tegin siin purtu, aga kaerahelbeid oli natuke väha, aga piim juba potis kuum. Uhasin siis kamajahu sinna juurde. Igaks juhuks panin eriti hoolega suhkrut ja võid ka. Sai selline nämma kört, et väga hea, et esimene tund füüsiline ei ole.

Veereb

Eluke veereb, noh. 

Täna käisin uues kohas joogas. Ma ei tea, kas ma seletasin seda süteemi juba, aga siin on paljupalju neid joogakohti ja kõigil on nii, et kui esimest korda lähed, on 10 eurtsi eest kümme päeva - käi palju tahad. Ma muidugi iga päev ei käi, sest mõnipäev on kool ka juba piisavalt higistamaajav.

Ja kuna kõik juba räägivad mandariinidest, siis tegin ise ka nendega algust. Väga magusad ja head. kaks eursti kilo, palju teil on?

Laupäeval on jälle see avatud lava moodi üritus, millest kunagi kirjutasin ka. Kavatsen minna. 

Euroopa postiteenused on piinlikult aeglased. Ja mõned asjad lähevad üldse jalutama. Kaebaks kuhugi, aga ma olen laisk. Muidugi on tore, kui midagi kuhugi kohale ka jõuab.

Lilli ja liblikaid kõigile. 

 Jõuluturg kerkis keskväljakule. Ja ühtegi inimest ei olnud. Kõik olid IKEAs.

Tegelt pilid peal on Tomas, meie võõrustaja, ja Ray, neiu Malaisiast, kes on juba kaks kuud mööda Euroopat tingi reisid. Minu esimene elus backpaker, keda kohanud olen.

Need kujud, eelmise pildi kanalisatsioonimees ja see Napoleon ja veel mõned on vist üks põhilisi turistiasju Bratislavas. Olid ka päris tabavad.

Igatahes. Linn oli päris kodune. Nagu Tallinn, aga vanalinna on vähem ja muu linn on meil ausaltöeldes ilusam. 

Tom ja Daniela olid väga nunnud võõrustajad.

Täna käis Ray Viinis, tegin talle hakklihasousti ja kama meeldis talle ka. 

Ja ma olen jumala sooda, seega head ööd.

Bratislava

Jutt tuleb mingipäev.

Mägine värk

Lehva-lehva teile Grinzingist. Kui inimesed nüüd küsivad, et kas sulle meeldib Viin, siis ma ei peagi enam keerutama, et majad on nagu veits üksluised. Sest seal Grinzingis on elus muinasjutt. Muu hulgas leidsin nunnu väikese kiriku, kus oli valge ja ei olnud üldse palju kulda. Ja suuuresuure surnuaia, kus oli väga ilus, ühelt poolt avanes vaade järgmise mäeküljepeale põldudele ja teiseltpoolt alla kesklinnale kõigi oma kõrgete kirikutornidega. 

Vaikelu Volvoga. Pühendusega Laurile loomulikult. Ma olin muidugi nii tark, et unustasin päriskaamera maha, seega pildid on nagu nad on, eksole. 

Jane, kui me Viltsus need järveäärsed majad omandame ükspäev, siis vb mõni väike klaasterrass sinna juurde?

Age, leidsin trikoo sulle järgmiseks peoks. jaki ja sukkadega. et saaksid ikka oma stiili harrastada. 

Käisin vaba päeva puhul natuke peol ka, nagu lubatud. Oli tore. Aga  põhiliselt nagu omavahel, sest ööelu oli väga väljasurnud, kuigi kolmapäev oli enamus ülikoolides vaba. Nad peaks ikka Tartust ühtteist õppima.

Neljapäeval tegime Lena (rebane) ja Anna-Liisaga (Lena korterikaaslane) väikse eraekskursiooni riigikogos. Sujuvalt. Lena isa on parlamendisaadik nimelt. Rohelistes. Ja juba 12 aastat. Ühesõnaga on rohelised juba nii  kaua esindatud olnud vähemalt. Ja meil ei seisa erakondki koos, olgugi, et riigikogus saab digitaalselt hääletada. Tegelt on mul sellest ka paar pilt. aga muidu parlament on selline:

Hästi kerge suurusehullustus on neil siin ikka kohati. Parlamendis on muidu natuke alla kahesaja saadiku. Aga muidugi on neil seal nüüd kõigil oma ruumid ja on kaks koda, kuigi ma ei saanud kõigest päris täpselt aru, kuidas osad valitakse ja osad lähetatakse kuidagi. noh, see selleks. Oli väga võimas. eriti mulle meeldis muidugi Kreeka templi süsteemis sammassaal kesket maja. Väga praktiline  värk. Klassistsismiga nad siin kokku ei hoia mitte kuskil. Barokki on ka piisavalt.

Ja kui kõik hästi läheb ja kõik bussid välja pole müüdud, siis lähen homme Bratislavasse :)

Mainin veel, kui hästi kõik see elu lõhnas Grinzingis. Umbes nagu see pilt.

rohkem, vähem

Võrdõiguslikkus nagu oleks kodus siin. Aga samas räägivad konverentsil, kui palju naisi neil juba kõrghariduse saavad ikka ja on uhked. (Info Kailt) Ja kui öösel metrooga sõita olen üpris tihti pea ainuke mittemees. Ehk on asi ka selles, et ikkagi päris palju on igasuguseid muid rahvaid, kus naised põhimõtteliselt öösel kuskil ringi ei sõida. Aga nii palju neid ka ei ole. 

Nagu kartuli ja tammetõru ristand. Aga päris selline tervislik näljapeletaja vist. 

Virtuaalhaiguri. Pühendusega Jaanile ja kogu meie Roouutsi tripile. Siin ei ole üldse nii naljakas, kui ma "ich komme" karjun. Musi, Kats.

Vaikelu prügikastiga. Värvid pole siin suurem asi. Aga päriselus olid küll. Ulla, ma tean, et see latern on poolik, a terve laternaga pildi peal oli puu veel kahvatum. Mulle meeldib pühapäeviti ringi konnata, saabki teha sellise pildi, kus ükski turist ei koperda. Kohalikud vist magavad kõik hambad laiali kodus. Leidsin ühe ägeda vana apteegi ka, kui tubli olen, lähen ja teen seal ka kõigi huviliste hüvanguks pilte. Siin on üldse päris paljudes apteekides autentne ja ilus sisustus. Samas ega ma ei tea, võib-olla on järgitehtud. Vahepeal mõtlen, et kas Anna-Liisa on oma kuurialuse iluduse juba restaureerida jõudnud. 

Noh, juhtub vahel. 

Muidu üldse ei kurda. Täna sain teada, et neljapäeval on jälle vaba päev. Ma juba mõtlesin, et kuidas ma ikka jaksan kohe viis päeva nädalas koolis käia nüüd äkki. Ja kolmapäeva õhtuks tekkisid ka juba koos selle uudisega plaanid, elu lill.

Ja täna tegin tšillit. nämmnämmnämm

Präänikud

Jõin Ele soovitusel oma esimese puntši. Ma ei tea, kuidas seda kirjutatakse ilmselgelt. Sain tasuta keeksikesi ka kaasa terve taldrikutäie. Nii nunnu. Suva, et see oli alustass, keeksid olid päris head.

Joogas käin higistamas ka ikka vahepeal. näiteks täna.

ja põhjalikud

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama kaugelt.
Esmaspäev on sellepärast mu lemmikpäev, et siis ma võtan ühte ainet koos lavatantsu omadega, põhimõtteliselt moderni tehnika, aga segamini igasugu mehed-naised ja õppejõu oma mõtted. Aga väga tore tund on, saan vahelduseks jälle kõige halvem olla. Parim osa on, et see algab alles 9.45 tavapärase 8.30 asemel.
Ja lisalugu on see, et selle arvelt lasen ühe meie osakonna põhiõppejõu(Elena) igava tunni üle. Kokkuleppeliselt lausa.
Magan mina siis täna hommikul rahulikult, kui saan sellelt Elenalt sõnumi:  "Virgine tund jääb täna ära, aga tule minu omasse." Mis peaks hakkama 15 minuti pärast. Mina olen teki all. No ei läinud ma sinna tundi, sest pärast seda on mul nagunii auk ja siis oleks see auk veel pikem olnud.
Olen mina rõõmsalt kodus, vaatan saateid, mis vajasid vaatamist, eksole (vt allpool) ja lähen 12. 15 kooli. Aga mida ei ole on mu järgmine õppejõud. Väga kahetsusväärne muidugi, et ta haige on ja kohe haiglas, aga keegi oleks võinud mulle ka öelda.
Mõtlesin siis, et jess, jõuan veel kella kahesesse joogasse, kuna õhtul on kino ette nähtud, siis hiljem ei oleks saanud minna. Kahjuks oli netis vale plaan, ja seda tundi ikkagi ei toimu üldse. Hakkasin siis vaikselt tegelema eneselohutamise plaaniga. Ostsin pagariärist eilseid tooteid odavalt, nosisin oma õunapirukat ja "jalutasin" keskmises sügistormis Schottendori kiriku juurde, et teada saada, et see on kinni esmaspäeviti. Veel üks jess.
kuna mul oli selleks ajaks külm ja kõrvulukustav pissihäda, siis läksin ühte miniatuursesse kohvikusse ja jõin ühe ülemakstud latte. Õnnekt ta oli hea. Leidsin sealt ka Indie ajakirja, disain ja nii. See oli ka tore. Siis vaatasin pool tundi aknast välja ja tegin mõttes kunsti. Võib-olla teen kunagi päriselt ka.

Kaperdasin siis läbi vihma kodu poole ja veensin ennast mitte poodi minema, sest tegelt mul ei olnud midagi vaja, oleks lihtsalt veel šokolaadi tahtnud. Selle asemel ostsin kohvi, sest see oli otsas ja olin eluga juba päris rahul.

Aga aga aga aga... Tulen koju ja Niki hüüab, et kuule, sulle tuli kaks pakki, kas sul on sünnipäev või midagi?
ei oleeeee, aga mul on maailma nunnumad emme ja Liina :d

Liinalt. Kiri oli ka. Väga muhe.

Emme paki üllatusosa on alumise pildi peal. Ja Jaani kleepsud. Ma käin pidevalt ringi ja mõtlen, kuhu neid kleepida. Varsti nad leivad koha.
Eriti mulle meeldis Arvamus Kultuur x 2 ja raamat ka. Kama ja kindad ja lisasallid olid ka väga toredad! oii, ja martsipan :D

Ja muidugi, Liina, põdravorstist tunnen ma lõputut puudust, aga ma arvan, et see oleks võinud ka juba liialt pikantne olla selle aja peale.

Nüüd mul juba on natuke mõttes, et peaks äkki mõned inimesed külla kutsuma, neile šoksi ja kama ja sprotte pakkuma.

Muidu veel lisaks, et olen päris heasse zentsooni jõudnud oma olemises siin. Ikka läheb vahepeal üles ja alla ja nii, aga üles saab alati lükata. Eriti kui postipikud abi toovad. ( ja see ei ole kirjaviga).

Lükake ise ka.

Sügas käes

Kõigepealt kiidan oma ägedat tädi!

Muidu kallab akna taga vihma ja esimene tund jäi sobivalt ära, sain mõnusasti saateid vaadata siin, mis oli vaja vaadata.
Eile jõudsin esimest korda Viennalele ka. Väga äge dok oli ühest Saksamaa algkoolist,  kus käivad kõik lapsed koos. Kõlab banaalselt, eksole, aga see tähendab seda, et ka puudega või muidu paljude koolide jaoks sobimatud lapsed õpivad esimesed neli klassi koos. Ilus idee ja toimiv idee. Aga film ise oli ka väga toimiv, pikalt tehtud ja leitud lapsisiksused olid vahetult ja õigesti portreteeritud.

Sellest ka, mis mind närvi ajas. Pärast filmi sai esitada küsimusi autoritele. Natuke aega oli tore, aga ühel oli pisike põngerjas tagareas, umbes selline kolmekuune, kes nõudis emme juurde. Ikka veel oli tore, tuli koos emmega sinna ette ja kõik läks kenasti edasi. Aga inimesed ei saanud aru, et võiks mingi normaalse aja piiridesse jääda. See pisike inimene väsis ära ja eks see autor/ema oleks ka hea meelega temaga juba minema läinud, aga siis hakkasid inimesed ikka veel koolisüsteemidest jahuma. Ikka veel oli kellelgi vaja midagi öelda, kuigi see ei olnud enam ammu mingi küsimus autoritele. Nõmedad lollid inimesed. Ja tegelikult oli seal keegi korraldaja ka, see ei osanud ka öelda, et vsjoo, viimane küsimus ja lähme laiali.

Aga filmikogemus oli tore. Katsun täna veel ühele jõuda

Im Wald

No, kujunes nii, et eestis on põhiliselt kõik inimesed alasti ja jooksevad metsas ringi. Austrias ei ole inimesed kunagi alasti, ainult konsis, aga siin on kõik harjunud. Saksamaal on väga ranged reegleid, ainult kindlad vanusegrupid jooksevad alasti ringi..

ja "the perks of beiing a wallflower" vaatasin ka ära. Oli täpselt parajal määral klišee, aga Emma ja Ezra on lihtsalt liiga nunnud, et mitte meeldida. Ja muidu oli ka tore.


Ja sellest mooda kunsti muuseumist rääkisdes, siis see oli ka päris tore. Ja see hääleke, mis mu kõrvus kõlas oli ühest sellisest väga modernsest videoklipist, kunagi üheksakümnendatel väla lastud, kujutatte ette küll, kui ägedat kusnti sisi tehti, eksole.

ja täna alles hakkab nädalavahetus päriselt. Olen juba natuke väsinud, sest suurest puhkamisest.

Ja oleksin unustanud. Käisin Bikram Yogas ka. Ehk siis eestikeeli kuumajoogas. Trennisaalis on selline 38-40 kraadi sooja ja siis teed tasakesi oma harjutusi seal. Arvasin tegelt, et on hullem füüsiliselt, aga päris mõnus oli. Panin küll natuke palju riideid selga, enamus inimesi olid niimoodi enamvähem ujukates. Ma ei saanud oma lotakatest kolmveeradnpükstest hästi välja enam, kui need läbimärjad olid.
Sinna lähen igatahes veel, sest algaja pakkumisega võid kümne päeva jooksul 10 € eest käia, palju jäksad. Ja neil on 11. 11 pidu ka. Ma arvan, et see seisneb selles, et kõik joovad taimeteed ja ütlevad hmmmm, aga äkki ma ikka lähen, siis on ju Eestis ka suur pidupäev ja ma pean ju kuidagi tähistama.

Millegipärast ei taha mul TV3 saadete järelvaatamine kuidagi toimida, aga olen väga põnevil.

Ein ganz modernes Disain, jaaaaa

...kõlas mul kõrvus terve 21er Hausi külastuse aja.