Ecco

Pff. Räägin küll, et olen selline rohelisusele kalduv indiviid, aga mõned kaubamärgid võluvad mind ikka igast asendist. Ühesõnaga, minu peaaegu uhiuued eccod. Tegelt ka, õues nendega küll käidud ei ole. Ja kui arvestada, et viimaste 3 € paariga sain aasta otsa iga päev käia(okei, mitte siis, kui lumi kõrvuni oli), siis loodan, et oma uue paariga saan  vastavalt kümme aastat käia.

Ühesõnaga, leidsin nurga tagant "kaltsuka", kus oli paljupalju jalanõusid, mis oleks tahtnud minuga koju tulla. Aga neid siin oli mul tegelt ka vaja. Mööda pärispoode käimisest saab siin linnas küll ainult masenduse. Liiga palju ilusaid asju, mis maksavad vastavalt liiga palju.

Aga jaa, salsaklubis käisin ka, aga seekord ei olnud nii tore. Ainult ühe korra sain tantsida, kuigi see oli tore, sain põhilise rütmi kätte ja nii, aga ikkagi, liiga palju inimesi ja liiga palju muidujõlkujaid. 

Täna olen kodune ja teen varsti pannkooke, sest piim läks hapuks. Mis on ju ainult hea märk, sest siis see on ikka päris.

PS. endiselt ootan postiaadresse.

PPS. eriliselt on tore on näha, kuidas mu lugejaskond asub Kreekas ja Itaalias ja Indoneesias ja Saksamaal ja igal pool.

Kool ja puha

hellõu.
Nii. Mis ma teinud olen. Vahepeal käisin Schönnbrunni pargis jalutamas. oli tore. Puud ja lilled ja vaade ja nii.
Siis käisin Leopoldmuseumis. Oli ka tore. Aga mitte nii muljetavaldav  kui Alberitna. Oli palju Schielet. täitsa tore mees. erakordselt masendav, aga tore. Klimti ei olnud üldse nii palju, kui lubatud. Aga oli "Elu ja surm". Ja ma ei teadnud, et see variant, mis seal praegu on, ja mida me kõik teame ei olegi algne, ta maalis selle mingi hetk üle. Ehk siis alguses oli teistmoodi, nüüd on, nagu on. Igatahes alguses ei olnud surm nii ähvardav ja kaikaga.

Ja siis. Nüüd tuleb eriti hea osa. Ostsin kahele balletile piletid :D "Carmina Burana" Volksoperis, mis on ilmselt natuke väiksem koht ja Balanchine ja sõbrad Staatsoperis. Neid sõpru ma ei tundnud, aga igatahes ka midagi kaasaegset. Ma olen väga kurb, "Luikede järve" ei näidata üldse. Vähemalt mitte lähematel kuudel. ja hoho, kokku läks kaks piletit ainult 27 €. Üks koht on küll natuke selle nägemistakistusega, aga eks ma siis kõõlutan ja vaatan palju näidatakse. Peaks kelleltki teatribinokli ka laenama.

Ja kool on ka olnud. Avastus on, et teine kursus paistab palju toredam ja karvasem kui kolmas. Seega üritan mõnda ainet koos teiese kursusega pigem teha. Eks näis, järgmise nädala jooksul peaks tunniplaani paika saama.

Suht kummaline, et metoodika, ehk siis põhilise pedagoogikaine õppejõud, polnud Mary Joyce´ist kuulnudki. Mitte, et mulle endale hullult meeldiks puhtalt Joyce´i tundi teha, aga ikkagi, ta on nii teemas meil.

Treeningtunnid on toredad, väga pehme lähendemisega, aga pärast oled sama läbi ja märg nagu Ennu tunnist tulles.

Sellist vilja sõin ka ükspäev. Oli väga roosa. Ja jättis särgi peale ka väga roosa pleki. Hea, aga mitte imetabane.

Mu lemmikpilt Leopoldis. Keegikeegi Schatz, "Lootus". Väga nunnu.

Ahjaa. Ühel Erasmuse peol käisin ka. Kõige põnevam oli trammiga sinna orienteerumine. muidu oli igavesti jama. Olime seal Anastassijaga pool tundi ja siis läksime salsaklubisse. Ma pole kunagi salsat õppinud, näeb kerge välja, et muudkui keeruta ja jee, aga tegelt ei ole. Tantsisin kõigepealt ühe umbkeelse darfurlasega, kes ei osanud tantsida ja siis ühe üüüüüüüülipika mehega kes, kui kuulis, et ma ei ole seda õppinud varem, tegi ainult kahte põhisammu. Kammoon, mees natuke usku minusse. Aga väga lõbus oli sellegipoolest. Edasised palved ütlesin ära ja üritasin vaadata ja aru saada. Äkki täna läheb parmemini, tundub, et kordame.

PS. Mulle väga meeldib postkaarte shopata, ma ei luba midagi, aga kes aadressi annab. võib millalgi järgmise nelja kuu jooksul miskit toredat leida. Ütleme nii, et mõnele on nimelised kaardid juba ootamas.

PPS. Sorry, Ester, komastamine on jumala umbes.

Lihtsalt mainin, et kool on juba ja natuke käisin muuseumis ka. Praegu olen liiga hoos Editi blogi lugemisega, et ise midagi tarka öelda.

Seda küll, et mul on võrreldes kõigi teistega veel vähe asju keerulised olnud ja otse metsa pole üldse sattunud. Ma ei teagi, kas nüüd oodata, millal miskit halvasti läheb või igaks juhuks kiiresti edasi liduda ja loota, et ebaõnn ei jõua järgi.

Ooperisse on ka plaan minna. Aga mitte ooperit vaid ikka balletti vaatama.

Hei, tibud!
Kriss, Viini šnitsel on plaanis küll, aga kõigepealt pean leidma kellegi, kellega seda jagada, sest see on ebanormaalselt suur. Ma usun, et selles kogu võlu peitubki. Sachertordi osas ma pole nii kindel. Poole šnitsli eest ma olen nõus küll 8 € välja käima, aga torditükikese eest 4 on juba jamam värk. eks näis.
Mitte, et ma eriti kokkuhoidlik oleks siin. Täna ostsin raamatu endale :  "Wien, wenig geld, veil erleben. Mittesakslastele selgituseks -  kuidas odavalt ringi käia. Pm ostsin selle raamatu ainult sellepärast, et lehitsedes jäid mõned kaltsukatipid silma. Tegelt ka, neid ei ole siin niisama näha, vajan juhatust.

Ja rääkides normaalsemate väljasõelumisest, siis täna jooksin kooli ukse vahel küll ühele normaalsele džässpianistile otsa. Millegipärast tundub olevat Viljandis väljasurnud liik.

Ma olen turist ja elan siin.

Hellõu.

Kommentaarid on nunnud, võite ennast ka kiita. aga eem, teevesi? erakordselt häiriv, kui ma ei tea, kes see minust targem on.

Ja ise lugesin ka kusagilt selle nõukasõduri kohta, kuidas see on ikkagi fašismist vabastamise tähistusmärk, aga vaidlused käivad, sest kõik ei ole üldse veenudnud, et üks oli parem kui teine, aga väga kõva häälega ei saa vist seda välja öelda, et miski võiks veel halvem olla, kui fašism. Keeruline nagu alati.

Tädi Kats ja keegi veel vist küsis, et ma koolist kirjutaks, aga praegu lihtsalt ei ole veel väga palju öelda, sest eelmisel nädalal oli ainult üks workshop päevas ja see oli ka külalisõppejõud. Erakordselt päevitunud ja blond aga nii kole nagu öööö. (tu juu, Lauri) Siiski olin väga imestunud kui ta mainis, kuidas ta tegi mingit projekti 22 aastat tagasi.
Ja tingimused on kenad. kui ma õigesti aru sain on neli suht suurt saali, pluss väiksemad, kuhu terve kursusega ei mahu, aga üksi on ruumi küll.
Tasemest ja sellistest asjadest räägime siis, kui ma mõnda päris tundi ka olen näinud.
Ekrakordelt rõõmus olen muidugi selle üle, et kõik päevad (peale neljapäeva, pean pöialt) hakkavad ilmselt kell kaheksa või 8.30.

Mudiu vahepeal käin ikka muuseumites ja vaatan toredaid saalikesi. See on Alberitinas. seal oli kunsti ka, aga need saalikesed olid isegi mõjuvamad. Läksin meeletuks ja võtsin neljaeurtsise audiogiidi ka. See oli väga mõnus, eriti seal kuninglikes eluruumides. Uskumatu turist olen, nagu juuresolevalt pildilt näha.

Nagu öeldud, kunst oli ka. 

Ükspäev ronisin Toomkiriku torni. Stephanskirche kohalikus kõnepruugis. Suva see vaade, meie väikse tubli kaamerapuksiga pole seda väga mõtet pildistada, aga ma väga nautisn lähivaadet kõigile neile junnikestele. päis uskumatu on see gooti hullus ikka kohati. Aga kollisel ei olnud üldse nii palju lisajäsemeid, nagu ma lootsin, võib-olla on need hirmsamad kuskil inimestele lähemal, et nad ikka teaks korralikud olla.

Eile käisima väikse pundi erasmuslastega linna peal ka. Mõned on toredad, mõned on puhta imelikud. Aga tegelikult on meid palju rohkem, loodan veel toredaid välja sõeluda. 

Täna lähme Anstassiyaga Schönbrunni aeda jalutama ka, ei ole küll kõige ideaalsem ilma, aga ei saja vähemalt.

Eile sadas, sain oma kauneid valgeid botikuid kanda. 

Igast uudised on oodatud!

Tähendab, mul on 124 vaatamist.
see on nüüd küll natuke hirmus, ma saan aru, et viis neist tegin ma ise ja kümme tegid emme ja issi, aga dšiisus, väga hirmus.

Igatahes.
Tahtsin lihtsalt jagada, et täna anti tasuta lõunat. ja see oli üüüüüratu käntsakas sealiha koos nende moodi hapukapsa ja millegagi, mis oli umbes nagu praekartul, aga päris hea. ja salatit ja kummalist rohelist panna cottat anti ka. ei kurda.
(erasmuskohtumisel, raha neil siin ilmselt on veits)

Ja kogunemisel avastasin, et ohhoo, siin on  veel üks eesti tüdruk. EMTAst, pianist, ja teab Annit, Käpsu.

Ja seda ka, et ma ei saa siin kohvi. KOhvikust muidugi saan, aga poes müüakse enamsti ainult väga kummalisi produkte. on oad, on need naljakas kapslid, mis ka kuhugi masinasse käivad ja on kohvipadjakesed, mis näevad välja nagu teepakikesed. need on ka ilmselt mingi masina jaoks. Purustatud kohv on ainult poolekilostes pakkides, millest jätkuks ilmselt semestri lõpuni, aga siis ma võiks juba lillepotist mulda ka võtta, kui see pakk nii kaua lahti on. seega keeruline.

ja päris tore, kuidas üks belgia tüdruk kurtis, et tal on seal ühikas ainult see eriti veider vanaaegne kohvimasin (ehk siis see, mis meil kõigil kodus on), mis teeb kummalisi hääli ja sa pead mingi ma ei tea, mitu minutit ootama kuni kohv valmis saab. tõesti, kui kohutav. ta helistas emale ja küsis, kuidas seda üldse kasutada. kui ma õigesti asu sain, on neil kodus kõigil kas ubadega espressomasinad või siis need padjakesemasinad.

erakordselt informatiivne seekord.

Hallo, hallo!
Teate. ma ei tea, mis ma kirjutan siia. Täna käsin seal ja nägin seda. See kirjutamise värk on kummaline, aga ma katsun endast üle saada ja näitan alustuseks natuke pilte.

Mul on kodu. See on hea, sest paljudel veel ei ole. Esialgu olen tegelikult ainult ühe erasmusega kotunud ja see oli ka eestlane, kellega koos ma lennujaamast linna sõitsin. tundus tore tüdruk, aga ei ole temega hetkel rohkem suhelnud. temal näiteks ei olnud kodu. Õnneks oli tal keegi tuttav, kes oma sohvat pakkus, aga ikkagi. 

Kodu on nunnu. Selline uus. Poisse ei ole veel näinud, sest nad on kuskil kaugel ära, seega kodu on minu päralt, mis on muidugi tore, aga samas võiks küll kellegagi juttu puhuda ja tahaks juba teada, kas nad on ka toredad.

Selline vaade on, kui linna kõnnin. Ja justnimelt kõnnin, sest seda toredat semestrikaarti mul veel ei ole. blahblah, palju bürokraatiat lähen homme kooli ja loodan, et nad aitavad mul lünki täita.

Erasmuseonu on erakordselt tore, ka Peter nagu Viltsus aga vähe aktiivsem või nii. Rääkis minuga nunnusti artikuleerides saksa keelt ja arvas, et küll kõik läheb hästi. Homme on infotund ka meile jobukestele. Saab siis näha, kas erasmusemüüdid paika ka peavad.

Täna olin jälle turist. Kuigi, arvestades, kui tihti inimesed mult teed küsivad näen ilmselt tark välja. Esimene on Stadpark, selline suurem, mis kohe kesklinnas on, edasi tulen mina (ohoo) ja siis on vikerkaar. Oli selline eriti turistikas väljak. Aga ma ei saanud tegelt väga aru, mis seal taga oli. Suur kaaristu, kus oli väga nõukasõduri kmoodi poiss posti otsas ja venekeelsed kirjad ka. oleks tubli uuriks välja, aga ei ole. 

Ja nüüd mul tuli meelde, et mul on kapis üks õlu, mille ma ostsin suurest masendusest, et pean nii palju jala käima. aga vb ma olen ikkagi laisk ja ostan endale nädalapileti või midagi sellist, sest mu põlvedele ja kandadele ei ole asfalt kunagi meeldinud. Aga mõte oli selles, et jee. Edelweissi õlu on. Lootuses, et see on kohalik, sest miks ikka seda pudeli peale kirjutada. 

Koolis käin ka natuke.

võite soove avalda, mida veel pildistada tuleks. või kirjutada. 

musikalli.

olge ise ka kaisukarud.

ja ei, ma ei viitsi oma kirjutisi üle lugeda, seega harjuge trükivigadega.